Rohepargi planeering

Mitmekesise linnaruumi tekkeks on planeeringualale kavandanud erineva tüpoloogiaga hooneid. Selliselt võiks kvartal elupaigana kõnetada võimalikult laia publikut.

Planeeringuala ol.ol. hoonestus on suhteliselt kirju, vajades enda kõrvale pigem selgemat ja homogeensemat uut kihistust.

Samuti on ehituslikku ratsionaalsust silmas pidades mõistlik välja pakkuda korduvad hoonete tüübid.

Pikliku kujuga planeeringuala perimeetrisse on kavandatud eluhooned.

Kvartali keskele tekib avalik kõrghaljastusega park koos keskse väljakuga. Väljaku aktiveerimiseks on tema serva paigutatud söögikohad, laste mänguväljakud, istepingid, astmestik-lava jm.

Ruumiliselt on väljak ära seotud olemasoleva tornmaja ümbruse välialaga. Väljak on raamitud terasraamistikuga, mille külge kinnitatud rippvalgustid loovad väljakule valguslae.

Keskse ala põhjapoolsesse serva jäävad ringjad ärihooned, mille esimene korrus kõigis suundades eraldi välisustega ligipääsetav ning suhtleb seeläbi aktiivselt pargiga.

Ärihooned aitavad kvartalisse tuua vajalikku tihedust, kasutajat, kes igapäevaselt sealseid teenuseid ja kaubandust tarbiks.

Planeeringu eesmärk on luua tihedat ja mitmekesist linnaruumi, mis täidaks nii kohalike elanike igapäevaseid vajadusi, kui kutsuks uudistama inimesi ka kaugemalt.

Planeering koosneb kahest osast ­—kesksest aktiivsest rohealast ning selle ümber kulgevast hoonestusvööst. Planeeringu südameks on tornmaja väliruumiga ühendatud avalik väljak, kuhu on kokku toodud erinevaid vaba aja veetmise funktsioone. Ümbritsev hoonestus on kavandatud kolmes tüpoloogias, mis aitab luua mitmekesist linnaruumi, sealjuures ehituslikku ratsionaalsust silmas pidades. Rohealale jäävate ärihoonete esimene korrus suhtleb elavalt pargiga, tuues sinna vajalikku tihedust teenuste ja kaubanduse näol.