Mustjala päevakeskus-pansionaat

  • Aasta
    2020
  • Asukoht
    Mustjala, Saaremaa
  • Klient
    Saaremaa Vallavalitsus
  • Skaala
    600 m2
  • Tüüp
    Ühiskondlik
  • Staatus
    Disain
  • Meeskond
    Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Lisett Eist

Hoone aluseks on omanäoline kolme haaraga kujund, mis lähtub Saaremaa sõlgedel kasutusel olnud päikese liikumise kolmjala motiivist. Kujund võimaldab hoone ümbruse ruumi vastavalt privaatsuse vajadusele jaotada. Kelpkatuse ja puidust pindade kasutus mängib piirkondliku arhetüüpse hoonestuse teemadel.

Asendiplaan

Hoone kolm haara võimaldavad selgelt eraldi funktsioneerivate üksuste loomise. Haarade otstesse on paigutatud iga üksuse suurimad tegevus- ja eluruumid.

Päevakeskuse puhul paigutuvad üldkasutatavad ruumid kohe sissepääsu juurde ning loovad külastajatele avara, kuid samas koduse mulje.

Hoone jaotab välialad kolmeks alaks. Iga ala toimib oma selges funktsionaalsuses, kuid kogu väliala mõjub ühtse tervikuna.

Lõige A-A

Mustjala päevakeskus-pansionaat

Kolmjalg ehk triskele on kolmest ühte punkti koonduvast jooksvast jalast moodustatud kujund. Kolmjalga peeti õnne, päikese ja aja kulgemise sümboliks. Päikese kolm jalga tähendanud tõusvat, keskpäevast ja loojuvat päikest. Eestis on kolmjalga kujutatud Saaremaa Karja kirikus ning sõlgedel.

Arhitektuurselt võimaldab kolme haaraga kujund tekitada 120-kraadise nurgaga hooviruumid, mis mõjuvad kergelt raamistatult, kuid on samas avatud. Hoone kujund mõjub selgelt, kuid on siiski kodune ja paindlik. Hoone ei lähtu naaberkinnistutel paiknevate korterelamute joontest, vaid loob omaette uue struktuuri.

Päevakeskus:

Päevakeskuse peasissepääs paikneb tänava suunas, luues hoonele esindusliku frondi. Samas peaks hoonesse sisenedes tekkima tunne, et tuled justkui kellegi koju, mis võtab sind avatult vastu. Sisse astudes jõuadki kohe suurematesse, avatud ruumidesse. Lükandseinte ja mõnede mööblielementidega luuakse paindlik ja ainult vajadusepõhiselt eraldi ruumideks jaotatud keskkond. Keskuse vähem avalikud ruumid paiknevad tiiva idapoolses osas, eraldades vähem ja rohkem avatud tsoonid.

Elamisüksused:

Mõlemad elamisüksused on ühesugused ja päevakeskuse kesktelje järgi peegelpildis.

Elamisüksuste toad on paigutatud mõlemale poole keskset koridori. Tubade vahele on paigutatud märgruumid nii, et ruumidest tekivad justkui paarid. Kõikidest tubadest on antud uks väliterrassile, et luua elanikele kõige mugavam ja kiirem ühendus õue. Kui otseühendus tundub ebaotstarbekas, saab selle ka aknaga asendada. Väline terrass ei ole kaetud laudisega, et vältida märja ilmaga libisemise ohtu.

Keskne elutuba-köök paigutub üksuste otstesse, kus ta muutub selgeks sihtpunktis. Eluruum ja köök on omavahel mööbliga segmenteeritud, kuid mõjuvad siiski ühe avatud ruumina. Elutuba avaneb kahte suunda ning saab endale õhtu ja lõunapoolse päikse. Elutoa ette tekib avatud suurem terrassiala, kuhu on ilusate ilmadega mõnus elutuba laiendada. Võimalusel saaks elutoa ja terrassi vahele paigutada laia klaasist lükandukse.