Tartu Bigbanki hoone

Käesolev võistlustöö ammutab peamiselt inspiratsiooni ümbritsevast Tartu vanalinnast ning suhestub selle hoovide struktuuriga. Tartu vanalinna perimetraalne linnaruum on kompleksne süsteem, kus krundi perimeeter ei ole alati täishoonestusega – pigem on oluline mahtude ning hoovide mitmekesine suhe. Hoovide ja perimeetri morfoloogias on eristatavad kinnise perimeetriga, osaliselt avatud perimeetriga ning täielikult avatud perimeetriga mahulised rütmid, millega suhestumine on võistlustöö üks peamised eesmärke. Rüütli 21 ja 23 ajalugu on väga rikkalik; kruntide kooslus on näinud suuri muutusi ning linnakoe korduvat ülekirjutamist. Krundil on paiknenud kõigepealt kirik ning seejärel vanalinlik hoonestus, mis on arenedes krunti järk-järgult tihendanud ning lõpuks osaliselt peale sõda hävinenud. Struktuuri poolest oli krundil varasemalt täielikult avatud perimeeter siis, kui seal paiknes ajalooline Püha Nikolai veneusuliste kirik. Hilisematel plaanidel on ala olnud Rüütli tänava poolt hoonestatud ning krundi perimeeter oli Magasini tänava suunas osaliselt avatud. II maailmasõja eelselt olid krundid tihedalt hoonestatud koosluses, kus perimetraalne hoonestus ulatus nii Magasini kui Rüütli tänavani ning krundile moodustus kinnise perimeetriga linnamorfoloogia. Kuivõrd detailplaneeringu räästajoontest lähtuva kõrgusega perimetraalset kvartalit pole kruntidel kunagi olnud(sõjaeelne perimetraalne lahendus oli 2- kuni 3-kordne), on linnaehituslikus mõttes oluline taasleida ajaloost krundi ruumitunnetuslik iseloom ning tagada hoovide ja perimetraalsuse rütm, mis kohavaimu paremini kajastab.