Eramu Suurupis

Põhja-Eesti mereäärse krundi serval paljastub mõne meetri kõrgune liivakivi kallas. Lainja profiiliga maastikuvorm saab lähtekohaks eramu kontekstiga sidumisel, kandudes hoone eriskummalisse fassaadi läbi tõlgete ja disainprotsessi. Murtud pinnaga tume graniitkivist maht mõjub põhjaranniku karmil, tuultele avatud maastikul kui viimase jää-aia rändrahn. Avatäidete geomeetrilised alumiiniumraamid läbistavad kivist tahukat, eristades seeläbi hoone mahulise ja õhulise poole nii materjalilt kui ka vormilt.